Hedonistid nagu me oleme november 30, 2011
Posted by Fuusik in Pähklipurejad.1 comment so far
Postitan üle pika aja isekeskis arutatud mõtteid.
Tänapäeval hedonismi pooldavates filosoofidest leidsime Micheal Onfray.. Tema mõtetest saime teada, et hedonistid ei pruugi nautida elu, sest nad õpivad terve elu, kuidas õnnelikuna surra. Meie kogemus, aga näitab, et õppimine on vaevaline tegevus. Võib olla küll mitte andekatele, kes oskavad olla süüdimatud, aga andetud näevad kurja vaeva. Kuna enamus on andetud, siis need üksikud hedonistid on tihti peale ühiskonna heidikud ja nii parem ongi, sest üks korralik hedonist ei ole karjaloom, vaid individualist. Hedonistid on kõige suuremad egoistid üldse. Nad teevad kõike ainult oma naudingu nimel. Söömine on nauding, mitte eluline tegevus. Näiteks Kant olevat söönud nautlevalt, Nietzsche, aga oli tigetseja, kes oksendas tihti välja, selle, mis oli söönud. See muidugi ei vähendanud tema väärtust filosoofina, aga segas teda elu nautimast ja gruppi kuulumast.
Meie jaoks seostusid hedonistid ka narkaritega, sest mida narkarid muud teevad, kui naudivad igat laksu ja otsivad järgmist. Meil olevat ka koolis „hedoniste“. Nii, et hoidke silmad lahti nautlejate suhtes. Hedonism seostub ka anarhiaga. Kui kõik ainult nautleksid, mis saaks siis ühiskonnast. Ühiskonnal on vaja, et me ei istuks rõõmsalt ainult oksal. Teinekord tuleb saagida oksa, millel istud. Seda teevad ka vist politseinikud, kes peavad loengut, kuidas mitte üledoosi saada. Kõik, mis ei tapa, teeb tugevaks. Või hoopis vigaseks.
Hedonism kui surma põlgamise kunst sõnastab elujanu kui midagi traagilist ja ennast hävitavat. Surm tulgu või homme, mina olen valmis, sest olen nautinud iga hetke. Sellega seoses meenus „Fight club“, kus mehed ei kartnud midagi ja paistsid nautlevad iga oma tegevust, sest see oli mõtestatud ja eesmärgistatud. Igaühel on siit midagi õppida ja saab seda teha meeldivalt nagu ka kirjutamine „õige“ pastakaga võib olla meeldiv tegevus. Eks igaüks meist naudib midagi ja on ärritatud, kui seda segatakse. Naised kipuvad nautima lobisemist ja nii ei tule midagi välja töö tegemisest grupis. See võib ka meestele saatuslikuks saada naistega samas grupis olles. Mehed ju naudivad naiste seltskonda ja nii jääb kõik muu näiteks töö tahaplaanile.
Nautimine tähendab ka kvaliteedi tagaajamist. Kvaliteetne toit on see, mis võib naudingut pakkuda. Rämpsu suust sisse ajades jäämegi seda tegema, sest ei saa oma (naudingu) isu täis. Seepärast tasub elus rõhku panna kvaliteedile olgu selleks üks hea hetk või üks hea asi. See on ikkagi parem kui palju halbu hetki ja halbu asju. Samas halb annab meile võrdlusmomendi, ilma milleta me ei tunneks head ära. Igas halvas on ka midagi head. Näiteks Eesti riigi väiksed palgad ja töötutoetus hoiab siit eemal immigrantide massid. Kummaline oli ka tähelepanek, et headust ei peeta ühiskonnas normaalseks nähtuseks. Meil on vaja Jõuluvana, kes teeb kinke, vanemate asemel ja kui keegi teeb head, siis küsitakse, miks ta seda teeb, aga kui inimesed käituvad üksteisega halvasti, siis ei pane keegi seda tähele. Headust tuuakse vähe esile, aga see peaks olema ühiskonna üleloomulikult loomulik osa.
Häid ja kvaliteetseid mõtteid igasse päeva
.
Platoni ideaalriik november 13, 2011
Posted by Fuusik in Pähklipurejad.add a comment
Platoni ideaalriik- teoses „Riik“
Demokraatia oli Sokratese hukanud, seega on see väär valitsusvorm – nii järeldas Platon.
Ideaalühiskonda peab valitsema – MÕISTUS, kodanikud peavad alluma tarkadest koosneva eliidi valitsemisele. Valitsejaks õige eluhoiakuga filosoof. Filosoof armastab teadmist ja tõde. Valitsejad peavad olema isikud, kellel on võime keskenduda olemuslikule. HEA ELU tingimusi saab vaid ideaalmaailmas näha, seepärast on valitsejate tähtsaim omadus nende tingimuste tundmine.
Võtmesõnadeks on – mõistuslikkus, mõistus, tõeliselt olev.
Platon usub, et hea elu põhineb igavestel, muutumatutel, erapooletutel tõdedel. Valitsejad võivad anda õiglasi seadusi üksnes juhul, kui nad teavad, mis see õiglus tegelikult on. Seda teab vaid filosoof. Inimestelt ei ole mõtet küsima minna, kuidas nad heast elust aru saavad. See oleks Platoni meelest kõige suurem viga, sest rahvas kõigub tema arvates ühele ja teisele poole. Platoni riik on „parimate riik“, mida juhivad mõistus ja tõde. Ka üksikinimest peab riigiga sarnaselt juhtima mõistus. Inimene on Platoni arvates tegelikult riik miniatuuris. Nagu hinges on kolm komponenti, nii on ka ideaalriigis kolm elanikkonna osa.
Filosoof-valitsejad on hinge mõistusliku osa vasteks, kelle vooruseks on tarkus.
Elatusvahendite tootjad on hinge himustava osa vasteks, kelle vooruseks on mõõdukus.
Sõdurid on hinge tahtev osa, kelle vooruseks on vaprus.
Need kolm erinevat kodanikeklassi teenivad tervikut, ükski neist ei saa üksi hakkama. Seda tähendabki õiglus. Õiglases riigis realiseerib iga inimene oma loomulikku olemust ühiskonna hüvanguks. Nõnda elavad ühiskonnaklassid üksteisele tuginedes. Ülesannete hajumine või vahetumine klasside vahel on Platoni arvates ühiskonnale väga kahjulik.
Miks tänapäeva inimene ei mõista Platoni ideed riigist? Sageli on pakutud selliseid võrdlusi.
Platon läheneb indiviidile, lähtudes tervikust. Meie läheneme enamasti tervikule indiviidist lähtudes. Platon uurib üksikinimest tema olemuse kaudu. Meie tavaliselt vabaduse ja määratlematuse kaudu. Meie oleme „individualistid“, meie inimesepilt on indiviidikesksem kui Platoni käsitus. Platon pidas eraomandit tõsiseks ohuks ühiskonna ühtsusele. Meie jaoks on eraomand püha.
Arutlusest läbi käinud mõtted:
Demokraatia eeldab liiga palju, näiteks, et kõik oskavad juhtida. Autokraatias on jälle võib liiga väheste käes. Platoni ideaalne riik meenutab sipelgapesa, kus igaüks teab oma rolli ja on valmis riigi nimel end ohverdama. See nõuab tugevat kontrolli ja pidevat tsensuuri, sest isegi muinasjutud peavad olema tsenseeritud, et seal ei oleks midagi riigi vastast, surma hirmu tekitavad ja ebavõrdsust.
Kõik inimesed on ühesugused. Pole erinevusi, pole kadedust. Põhimõtteliselt on tegemist kommunismiga. Religioon on vajalik, et ühiskonda koos hoida ja vältida surmahirmu. Probleemiks saab, et inimene tahab alati seda, mida ta ei saa ja inimest tõmbavad väljakutsed ja uued asjad. See rikub tihtipeale harmooniat. Väljaelamiseks võib korraldada gladiaatorite võitlusi.
Praegune ühiskond sellisel kujul ei toimiks ja võib olla peaks jälle alustama kahest inimesest Aadamast ja Eevast. Näiteks prooviks Marsile rajada ideaalse ühiskonna. Tulevases ühiskonnas ei tohiks olla raha ja omakasu tagaajamist ning ressursside kasutamine peaks olema maksimaalne, et keegi ei tunneks puudust.
Põhimõtteliselt võiks selline asi ka praeguses ühiskonnas toimida, kui kõik saaksid seda, mis nad väärt on ja kavalusega ei saaks kellelgi nahka üle kõrvade tõmmata. Samuti peaks olema riigikokku kandideerimisel olema sisseastumiseksam, et otsustajaks saaksid ainult pädevad inimesed. Teeme riigijuhtide kooli.
Mudel mille õpilased välja pakkusid:
Kirjutada või mitte kirjutada, selles on küsimus oktoober 4, 2011
Posted by Fuusik in Arutlused.add a comment
Pealkirjale vist enam punkti ei panda. Aga küsi- ja hüüumärki? Igatahes on vahele jäänud suvi, kui kirjutatud sai mitte midagi. Tegus suvi oli ja kellel siis kirjutamine meelde tuli. Sai käidud siin ja seal, tehtud seda ja teist. Enda meelest käisin isegi väljaspool Euroopat, aga seda kõvahäälselt öelda ei tohi, sest Türgi on siiski Euroopa. Lisaks sai käidud maal, Haapsalus, Tallinnas, Turbuneemes, Narvas. Tehtud füüsikatöötuba, käidud pulmas avanemise suvepäevadel ja sütel, joostud poolmaratoni, maratoni ja natuke tehtud ka aiatööd. Kui paari lausesse kõik see kokku võtta, siis ei tundugi palju ja eks see suvi sai tõepoolest ehk natuke rohkem puhatud kui mitmel mitmel eelmisel.
Aga miks üldse sellest kõigest kirjutada või millest kirjutada? Kas üldse kirjutada ja kellele kirjutada? Ei oskagi öelda, millisest küsimusest alustada. Kui alustada kellele siis vastuse variandid oleksid: sõbrad/tuttavad, võhivõõrad, tulevased põlved või iseendale. Kui sõbrad tuttavad, siis ehk on nad huvitatud minu tegemistest ja tegemiste üksikasjalikust kirjeldamisest. Kui võhivõõrad, siis tekib küsimus, mida nad otsivad. Isiklikult otsiksin teistest blogidest huvitavaid mõtteid ja seda võimalikult lühidalt, aga kahjuks või õnneks pole mul endal aega teiste blogides surfata. Mona teeb alati häid, mõtlemapanevaid ja lühikesi postitusi . Silja blogist olen aga huvitatud isiklikel põhjustel. Võõrastele võib huvi pakkuda tema spetsialiseerumine kokandusele ja nüüd ka reisikirjeldustele. Samuti jälgin ka aega-ajalt Noored Kooli blogi jällegi isiklikel põhjustel.
Äkki peaks tegema füüsikaalase blogi? Lühikesed füüsikateemalised postitused. Populaarteadus on Eestis pead tõstmas. Või peaks sõpradele postitama oma elu kirjeldusi, sest mul pole kunagi palju aega, et neile isiklikult ülevaadet teha. Või reflekteeriks lihtsalt iseendale oma elu ja võtaks aega tagasivaadetele, oma tunnetele ja mõtetele. Või otsiks mõttekaaslasi, kellega huvitavaid mõtteid jagada, aga mis garanteerib, et nad siia satuvad? Eks ikka see põhimõte, mis meil õppeaasta alguses Pähklipurejatega kõlama jäi – Tuleb see, mis tulema peab! Ühesõnaga kirjutan siis, kui nii on ette nähtud.
Pähklipurejatele lisaks sai loodud ka vähe praktlilisem rühmitus, Müüdimurdjad, kes hakkavad vastuseid otsima läbi praktiliste ülesannete.
Edu mulle, meile ja ka teile 
Neurolingvistiline programmeerimine aprill 27, 2011
Posted by Fuusik in Pähklipurejad.add a comment
Allolev tekst muudab sinu mõttemaailma. See paneb sind mõtlema nii nagu Pähklipurejad mõtlevad. Loe edasi, kui sa nõustud selle faktiga või isegi kui ei nõustu.
Inimesi võib jagada hüpnotiseeritavateks ja mittehüpnotiseeritavateks, aga mõjutada saab meid kõiki. Ütle inimesele, et ta ei tohi mõelda toidule ja sinna tema mõte ka kohe läheb. Kui sa kahtled viimases väites, siis vist oled mittehüpnotiseeritav, sest kahtlemine teeb hüpnotiseerimise raskeks. Kui aga nõustusid, siis nüüd keskendu eriti hoolsalt, sest sinu mõttemaailm saab mõjutatud. Keskendudes on kõik võimalik. Kõik algab tahtmisest ehk tahtejõust. Kui inimesel on piisavalt motivatsiooni lasta end mõjutada või ise end mõjutada, siis on see võimalik. Tahtmist ei pruugi muidugi inimene endale otseselt teadvustada.
Inimesed satuvad sõltuvuste meelevalda kuna nad ise tahavad seda. Mängud tekitavad sõltuvust kuna inimesed vajavad eduelamust, nad otsivad seda. Hüpnoosiga on ka midagi sarnast, inimene ootab midagi müstilist, et ellu põnevust saada. Eneseprogrammeerimine on keeruline, sest tavaliselt töötatakse ise oma alateadvusele vastu. Sa ütled endale, et tahad vara ärgata, aga endal tiksub kuklas, et ei taha. Puudub reaalselt motivatsioon ja seda on juba keeruline mõjutada, sest see on kinni meie kasvatuses ja kasvamises. Käitumismudelis, mille oleme alateadlikult üle võtnud tont teab kust, aga enamasti vanematelt. Kõik on omavahel seotud ja kui tahad edukas olla pead seoseid otsida. Et meelde jätta tuleb seoseid ja teadmisi struktureerida. Läbi tugevate seoste on võimalik inimest mõjutada.
Tere tulemast meie sekka ; )
Hing ja vaim aprill 23, 2011
Posted by Fuusik in Pähklipurejad.add a comment
Isa, poja ja pühavaimu nimel tahtsime seda asja selgemaks saada. Tuli välja, et hing ja vaim on ainult religioosse propaganda tulemus. Inimene on lihtne kalkulaator, mis reageerib sisestatavale infole. Meie emaplaat ja kõvaketas on ajus ja klaviatuur ning hiir on meeleelundid. Kuvarit asendab kogu keha, mis väljastab infot. Ilma emaplaadita ei saa elu olla. Hingede rändamise, ümbersünni kogemuse, kui ka kõik muu ebatavalise võib kirjutada emaplaadi rikete alla, mida reaalselt ei eksisteeri. Ka arvuti käitumine võib olla müstiline ja tehnikutele arusaamatu, miks muidu ei panda kokku vigadeta arvutit. Vaimsed defektid on kõik ajuehituse probleemid.
Meil on mingil määral dubleeritud süsteem peaaju ja seljaajuga. Inimestel mitte eriti, aga mitmed loomad saavad lühiajaliselt elus olla ka ainult seljaajuga. Peata kana jookseb ringi, peata kala võib vabalt tõmmelda jne
Hinge puudumine muudab ka sõna hingesugulane tähendust. N.ö. hingesugulus tekib arvutuste tasandil. Me ei taju mitmeid ajuprotsesse, mis on seotud elus püsimisega k. a. armastus. Tahate või ei taha, aga tunded on aju sügava analüüsi tulemus. Me ei suuda ettegi kujutada kõiki tegureid, mida selle tehte juures arvesse võetakse, aga võime spekuleerida osadega. Kindlasti mängivad rolli vanemad (sümpaatia või antisümpaatia nende suhtes), teise inimese välimus (kehaehitus, riietumine), keskkonna tegurid (näiteks lõhn, helid), tema käitumine. Inimesed võivad alateadlikult tegeleda ekstreemspordiga, sest see näitab, et nad on julgemad. Nad torkavad rohkem silma ning on seeläbi rohkem soositud vastassoo poolt. Eneseteostusvajadust võib vabalt vaadelda ürginstikti (soojätkamine) väljundina, et ennast rohkem esile tuua ja sellega oma võimalusi suurendada. Miks peaks viie lapse abielus olev vanem mõtlema veel soojätkamisvõimaluse suurendamisele läbi eneseteostuse? Sest see on lihtsalt meile sisse programmeeritud. Kes programmeeris? Igale inimesele jääb alati oma tõlgendamise õigus, aga eks see ühiskond meid ikka mõjutab. Programmeerimine käib pidevalt ja sellest juba järgmine kord.
Tuumajaam aprill 12, 2011
Posted by Fuusik in Pähklipurejad.1 comment so far
Tuumajaamad meid (Eestit) ümbritsevad ja miks mitte üks siis siia ka rajada, kui me just ei taha elektrienergiat sisse osta. Töökohti loodaks sellega mitte ainult tuumajaama siseselt, vaid lootus on suure energiavaruga siia meelitada ka muud tööstust. Ohtlikkuse poolest puuduvad meid looduslikud katastroofid ja terrorismi oht on suhteliselt väike. Terrorism ähvardab ka kõrgeid maju ja muid objekte, nii et kui terroristid sihtmärki otsivad, siis neid leidub alati. Inimtegurit ei saa kahjuks kunagi välistada, kuid see on viidud automaatsüsteemidega miinimumini. Jäätmete osas püsib lootus, et ka neid õpitakse kunagi kasutama.
Põlevkivi ei jätku meil enam kauaks ja võimaluste peale peab hakkama tõsiselt mõtlema. Tuul, päike, biomass mis veel? Kas nendega on võimalik katta kõik vajadused? Pisut kahtlane. Termotuumaenergia tehnoloogia on alles arenemisjärgus. Samas elektriautod on meil juba praegu. Elektriautod, aga vajavad ka elektrienergiat. Nii need vajadused kasvavad. Koalitsioonileppes on küll tuumajaam sees, aga kindel see kindlasti veel pole. Mida rahvas arvab?
Kvantfüüsik aprill 5, 2011
Posted by Fuusik in Õpetamine, Füüsika, Mina ja Maailm.add a comment
Ilmselgelt ei ole ma kvantfüüsik loe “people`s person”. Füüsikaline maailma muutub kummaliseks sel tasandil. Mateeria seletamatud omadused tulevad seal esile. Ei saa otsustada on tegemist osakesega või lainega nagu inimese korral ei tea on ta õnnelik või õnnetu. Ühes katses avalduvad ühed parameetrid, teises teised. Osakese käitumine on etteennustamatu, nii nagu inimese omagi üksikisiku tasandil. Aga nii pea kui meil on rohkem osakesi või inimesi on nende käitumine grupina juba prognoositav. Tehakse ju kõiksugu kavu, plaane ja ennustusi täpselt nagu füüsikas planeeritakse katset. Inimeste juures on aga tulemused enamasti üllatavad. Edu meile, kes me peame tuleviku planeerima ja ellu viima seoses tuleviku inimestega.
Loomade õigused aprill 5, 2011
Posted by Fuusik in Pähklipurejad.4 comments
Jaapanis rakendati terve „armee“ koera päästmiseks: helikopter, laev ja inimesed. Esimene küsimus, kes kulud katab? Teine, mis see meie ühiskonna kohta ütleb? Me väärtustame elu, isegi kui see on koera oma. Samas toimub pidevalt loomade julm ekspluateerimine. Kasutame loomi lemmikuteks, söögiks, karusnahaks, töö tegemiseks, loomaias vaatamiseks ja metsas nautimiseks. Indias lisaks veel jumaldamiseks, aga võib olla seal sellepärast näljahäda ongi. Lehm on aga igal juhul ökonoomsem kui koer. Koer vajab ellu jäämiseks ka liha, aga lehma toit koosneb ainult taimedest. Ühe kilo liha tootmiseks läheb 10 kg taimi. Geenide manipulatsiooniga võiks aretada koera suuruse lehma, keda kodus lemmikloomaks pidada. Chihuahua lehm, kes toodaks kohvikoort.
Igal juhul vastutame oma lemmiklooma eest. Praeguses õigussüsteemis võib süüdi jääda inimene, kes enesekaitseks tapab ründava looma. Loomad aga üldjuhul ei ründa niisama. Loomad mõtlevad või ei mõtle? Koer jookseb auto ette ja autojuht süüdistab rumalat looma. Parem ongi, et surma sai, nii lollil pole õigust elada. Kui loom mõtleks, siis hoiaks ta suure kaarega inimestest eemale. Loomad ei mõtle ette, näiteks kui läheb puuri toidu järele. Samas paljud inimesed ei mõtle ka ette, hävitades end ümbritsevat. Oleme julmad nii loomade, üksteise, kui ka looduse vastu.
Võib olla eristab meid loomadest ainult väga tugev kohanemisvõime. Kui anda delfiinidele aega, võib olla kohaneks ka nemad kuiva maaga ja õpiks tuld kasutama. Kas nad õpiks siis ka liha sööma? Liha söömine paneb meid loomi halvasti kohtlema. Liha järele on suur nõudlus ja tootmine muutub ebainimlikuks. Kui leiutataks lihasarnane tehislik või taimne toiduaine, lahendaks see ehk probleemid. Teine võimalus piirata liha söömist. Liha tootmiseks kuluvat vilja saaks kasutada näljahäda leevendamiseks. Ja vajaliku koguse loomi saaks kasvatada juba inimlikes tingimustes. Mahe kaubandus ja loodusega harmoonias elamine on loodetavasti kõigi kunagine eesmärk.
Antud ajahetkel, aga vastutab igaüks omale võetud loomade eest. Kahjuks ei aita siin ükski seadus, sest inimene on nii kohanemisvõimeline, et õpib alati neid vältima. Seadus ei taga järgimist. Inimesi on hoopis vaja kasvatada. Nende väärtushinnanguid muuta, et väärtustataks raha asemel elu ja selle mitmekesisust. Mitmekesisust ka inimeste hulgas, vaid nii jääb inimkond püsima.
Motivatsioon aprill 5, 2011
Posted by Fuusik in Arutlused.5 comments
Kust tuleb ja kuhu läheb motivatsioon? Mitte, et mulle ei meeldi vahelduseks olla motiveeritud, aga kust tulevad need energia puhangud.Need päevad on kummalised, kui leian, et pole õiglane, kui mul ei lubata pärast kaheksat ja 12-tunnist tööpäeva enam koolimajas olla.
Pole kahjuks leidnud allikaid sel kummalisel tundel. See lihtsalt kord on ja kord ei ole, nagu armastus. Mõnel on see kogu aeg, teisel tuleb ja läheb. Inimene on üks kummaline asi siin füüsikalises maailmas. Eluta looduse sündmustel on alati loogiline põhjus ja need on etteennustatavad. Inimese käitumine tundub tihti aga üpris ebaratsionaalne. Pole leitud veel valemeid, mis kehtiksid kõigi inimeste käitumisele ühtemoodi. Nii palju kui on inimesi, on ka erinevaid teooriaid nende käitumisest ja seepärast mulle sotsioloogia ei meeldigi. Füüsikuna otsin üheseid vastuseid.
Kui olen motiveeritud, siis motiveerib mind kõik. Hea muusika, ilus ilm, huvitavad inimesed, väljakutsed jne. Kui motivatsioon puudub, siis ei leia seda ka kuskilt: võin kuulata muusikat – rõõmsameelne hakkab vastu, kurb teeb veel kurvemaks; vaadata päikest ja tunda pimestatust või tegeleda meeldivate tegevustega ja tunda ikka jälestust. Raske on säilitada motiveeritust. It’s all about the state of mind but how can you control your mind when mind is you?
Mis motiveerib sind? Tahan kuulda ka teiste arvamust. Nimelt teen sel teemal väikest uurimust. Kui tahad aidata, siis palun kirjuta.
Astroloogia märts 27, 2011
Posted by Fuusik in Füüsika, Mina ja Maailm.add a comment
Astroloogia on vaatamata kõigile raamatudele ja laiale levikule pseudoteadus. Samas on ühest tähtkujust inimeste juures võimalik tähele panna sarnast käitumist ja ka elus ette tulevaid sarnaseid olukordi. Aga tähtede järgi elukogemust ennustada on ikkagi ebateaduslik, isegi kui gravitatsiooni olemus ei ole veel üheselt selge. Tähtkujude fenomeni saab seletada läbi asjaolu, et ühel ajal sündinud lapsed on loodusliku keskkonna poolest samades tingimustes alustanud ja see kujundab sarnaselt nende iseloomu. Ja vastavalt iseloomule satume sarnastesse olukordadesse nagu laseme tööl kuhjuda jne.
