Fuusiku Maailm

Allikas Thomas Gordon “Õpetajate kool”

Keskkonna rikastamine:

Kasutage audiovisuaalseid õppematerjale

Kaunistage klass eri värvitoonides

Korraldage näitusi ja väljapanekuid

Kasutage näidismaterjale

Kutsuge külalisesinejaid

Kasutage muusikat

Tehke klassi/kooli õppimis- või raamatunurk

Algklassides tehke kunstinurgake, kus saab meisterdada, voolida, joonistada, maalida jne

Tehke nukuteater ja korraldage etendusi

Tehke loomingulise kirjutamise nurgake.

 

Keskkonna vaesestamine:

Sulgege aken või uks, et müra vähendada

Pimendage klass

Pange vaibad sinna, kus tegeldakse millegagi, mis müra tekitab

Pange ära kõik õppematerjalid, mida te parasjagu ei vaja ega kasuta

Kehtestage õppematerjalide kasutamise kord, piirake nende kasutamist

Planeerige vaikuse minutid

Audiovisuaalsete õppematerjalide puhul kasutage kõrvaklappe

Kasutage ruumijagajaid

Laske õpilastel jalanõud ära võtta

Kasutage keskendumiseks tehnikat, näiteks televisiooni või videofilme

Tehke mediteerimise nurk

 

Keskkonna avardamine:

Külaskäigud nii kooli siseselt kui ka väljaspoole kooli

Raamatukogu pakutavate võimaluste kasutamine

Mitmesuguste muude ruumide (võimla, kohvik jne) kasutamine

Kooliväliste vahendite (inimesed ja esemed) kasutamine

Klassiruumide ajutine vahetamine

Meeskonnatöö väiksemates gruppides

Üksteise juhendamine ehk õpilased õpetavad teisi õpilasi

Klassikeskkonna laiendamine koridori või võimalusel hoovi

Abijõudude kasutamine, selleks et õpetaja saaks teistmoodi või teistsuguste gruppidega töötada

Spetsialistide, nõustajate ja ekspertide kasutamine.

 

Keskkonna ümberkorraldamine:

Pange kõrvale õppematerjalid, mida te ei kasuta

Mõelge klassi liikumisskeem hoolikalt läbi.

Moodustage arutelude ajaks laudadest või toolidest ring.

Laske välja viia mööbel, mida te ei kasuta.

Hoidke kõik vahendid, mis ühel tegevuse jaoks vajalikud on, samas kohas.

Võtke kasutusele lisaprügikastid, lisavahendid jne.

Materjalid, mille kasutamine eeldab õpetaja kohaolekut, asetage raskesti ligipääsetavatesse kohtadesse, näiteks kapi otsa või ülemisele riiulile.

Võtke kappide eest, mida sageli kasutatakse uksed ära.

Tehke üleriietele koht sissepääsu lähedusse.

 

Keskkonna lihtsustamine:

Pange töövahendid ja raamatud sinna, kust õpilased need hõlpsasti kätte saavad.

Vaadake reeglid ja eeskirjad üle ning asendage keerulised laused lihtsamini  mõistetavatega.

Riputage korraldused ja eeskirjad kohtadesse, kus need õpilastele selgesti nähtavad on.

Asetage ukselingid, riidenagid jms madalamale.

Kõrgete kappide juurde pange pink või väike redel.

Kujundage vajalike asjade jaoks eraldi panipaik, mida õpilased kasutada saavad.

Pange tööõpetuse klassis kasutusjuhised ja –reeglid iga tööriista või seadme juurde, mida õpilased kasutavad.

Sildistage sahtlid, riiulid, panipaigad jms, võimaluse korral kasutage eristamiseks värve.

Eemaldage klassiruumist mööbel, vahendid või õppematerjalid, mida harva kasutakse.

 

Keskkonna süstematiseerimine:

Andke kindlad ülesanded kindlatele inimestele.

Kontrollige, kes millist raamatut või töövahendit kasutab.

Leppige õpilastega kokku vastuvõtu kellaajad.

Kasutage õppevahendite süstematiseerimiseks tähestikku ja värve; kasutage kontrollnimekirju, milles on kirjas kõik, mida on mingi projekti jaoks vaja.

Laske kordamööda täita selliseid ülesandeid nagu kohalviibijate kontroll, rahakogumine, ankeetide täitmine, külaskäigu korraldamine, koristamine, materjalide korrastamine jne.

Koostage ülesannete nimekiri, et kõik tööd tehtud saaksid.

Koostage libisev graafik tööde puhul, millesse on kaasatud suurem hulk õpilasi, näiteks näituste ülespanemine ja maha võtmine.

 

Planeerimine:

Korraldega koolitus, mille käigus õpetatakse õpilastele arvuti ja muude uute seadmete kasutamist.

Harjutage harvaesinevate või keeruliste olukordadega toimetulekut (tuletõrjeõppus jne).

Õppeaasta alguses tutvustega hindamissüsteemi.

Andke varakult teada tähtsatest sündmustest ja tähtaegadest.

Täiendage ja kasutage oma kooli/klassi sündmustekalendrit ning andke sellest igale õpilasele kaks koopiat – üks koju ja teine kooli.

Arutage avatult neid koolireegleid, mis õpetajast või klassist ei sõltu, ja teavitage õpilasi ette tagajärgedest, mis reeglite rikkumisega kaasnevad.

Teavitage õpilasi töövahendite maksumusest ning nende kasutamise aja piirangutest.

Uutele õpilastele on suur abi ringkäikudest, mille käigus tutvustatakse kooli, selle ümbrust ja sealseid võimalusi.

Kutsuge külla koolis töötav nõustaja, koolipsühholoog, õppekava spetsialist, raamatukoguhoidja, meditsiiniõde või mõni muu oluline inimene, et õpilased saaksid ülevaate nende tööst ja ülesannetest ning sellest, kuidas nad õpilasi aidata saavad. Koostage selliste külaliste kohta graafik.

” Füüsika on nagu seks. Loomulikult on ka füüsikal, nagu seksilgi, mõningaid praktilisi eesmärke, kuid see pole see põhjus, miks me sellega tegeleme. ”- R. Feynman.

Õpetamine on õpikeskkonna organiseerimine viisil, mis seab õpilase tema arengule vastavate, kuid pingutust nõudvate ülesannete ette, mille kaudu tal on võimalik omandada saavutada soovitud õpiväljundid. Põhikooli riikliku õppekava ja gümnaasiumi riikliku õppekava lähteseisukohad (tööversioon seisuga 16. 02. 2009)

Sama dokumendi järgi:

Õppimine on elukestev protsess, mille tulemusena toimuvad muutused käitumises, teadmistes, oskustes ja väärtushinnangutes ning nendevahelistes seostes. Õppimise käigus võivad olemasolevad pädevused täieneda või ümber kujuneda.

Õpetajatele õige suuna näitamiseks tuleb lasta neil läbi lugeda riiklik õppekava kohustuslikus korras… korduvalt. Tihti keskenduvad õpetajad ainult riigieksamil nõutavatele teadmistele, mis ei anna lõppkokkuvõtteks õpilastele mitte midagi eluks vajalikku ja riikliku õppekava üldosas kirjeldatud teadmised, oskused, pädevused ja väärtushinnangud jäävad ilusaks illusiooniks.

https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12888846

https://www.oppekava.ee/

Õpetaja peab olema õpilastele nõustaja rollis, sest psühholoog ei saa ta olla paberi pärast.

Kõige olulisem on aktiivne kuulamine, rõhutatult siis kui esineb probleem. Aktiivse kuulamise põhimõtted:

Ukseavajad. “Tahad sa sellest rääkida…”

Peegeldamine

Nõustumine

Lisavad vastused ainult vajadusel ja oskuste ning olukorra vastavatel tingimustel

Vältida suhtlemistõkkeid:

1. Käsutamine, kamandamine. “Lõpeta vingumine ja tee oma töö ära!”

2. Hoitamine, ähvardamine. “Kui sa selles aines head hinnet saada tahad, hakka parem kohe tööle!”

3. Moraali lugemine, jutlustamine. “Kui sa juba kooli tulid, on sinu tööks õppimine. Oma isiklikud mured tuleks jätta koju, kus on nende õige koht.”

4. Nõu andmine, lahenduste pakkumine. “Sa peaksid oma aega paremini planeerima, siis saaksid kõik oma tööd tehtud.”

5. Loengu pidamine, loogika ja faktide kasutamine. “Vaadakem tõele näkku. Sul on ainult 34 päeva veel selle ülesande lõpetamiseks.”

6. Hinnangu andmine, kritiseerimine, süüdistamine. “Sa oled lihtsalt laiskm või sa jätad alati oma tööd viimasele minutle.”

7. Sildistamine, naeruvääristamine. “Sa käitud nagu neljanda klassi laps, ei võiks arvatagi, et oled varsti keskkooli minemas.”

8. Tõlgendamine, analüüsimine, diagnoosimine. “Sa tahad sellest ülesandest lihtsalt kõrvale hiilida.”

9. Kiitmine, nõustumine, positiivse hinnangu andmine. “Sa oled taibukas poiss. Ma olen täiesti kindel, et sa mõtled midagi välja.”

10. Rahustamine, kaasa tundmine, lohutamine. ” Sa ei ole ainuke, kes nii tundnud on. Ka mina olen raskete ülesannete puhul nii reageerinud. Aga kui sa juba peale hakkad, ei tundu see enam nii raske.”

11. Küsitlemine, uurimine, ülekuulamine. “Kas ülesanne oli liiga keeruline? Kui palju sa aega selle peale kulutasid? Miks sa abi küsimisega nii kaua viivitasid?”

12. Tagasi tõmbumine, kõrvale põiklemine, naljatlemine, teema vahetamine. “Ole nüüd. Räägime millestki meeldivamast. Praegu ei ole selleks õige aeg. Lähme nüüd oma tunni teema juurde tagasi.”

NB! Aktiivsel kuulamisel on oluline avatud ja hinnangute vaba hoiak.

Oma sõnumi edastamiseks on vajalikud “mina sõnumid”, mis peavad olema ka hinnanguvabad ja algama sõnaga KUI. “Kui te räägite minuga samal ajal….” Mina sõnum peab sisaldama:

1. Hinnanguvaba olukorra kirjeldust

2. Otsest mõju õpetajale (sulle)

3. Tunde väljendust

“Kui te kodutöö tegemata jätate (käitumise kirjeldamine), siis kulub mul selle osa õpetamisele tunnis rohkem aega ja ma ei jõia tervet materjali läbi võtta (otsene mõju) ning selle üle olen ma tõesti nördinud (tunne).” Käitumine -> mõju -> tunne.  Mina teatele peab tihtipeale järgnema aktiivne kuulamine.

Viha on sekundaarne tunne, mis järgneb mingile teisele emotsioonile.

Konflikti lahendamine:

1. Probleemi ja vajaduste sõnastamine.

2. Võimalike lahenduste genereerimine.

3. Lahendus variantide hindamine.

4. Mõlemale osapoolele sobiva lahenduse väljavalimine.

5. Lahenduste planeerimine ja elluviimine.

6. Hilisem lahenduste hindamine.

Millised probleemid meil on? Mida me saaksime teha, et oma tööd kergemaks muuta? Milliseid reegleid me vajame? Kuidas me saame parandada õpikeskkonda? Julgustavad küsimused: Milliseid lahendusi ei ole keegi veel pakkunud? Kindlasti on veel lahendusi, mille peale me veel tulnud ei ole? Olulised on ajurünnaku reeglid ja konsensuse saavutamine. Hääletust ei tohi teha, aga arvamuse avaldust saab küsida (pöidla meetodil, üles=rahul, keskel=enamvähem, alla= ei ole rahul).

Õpetaja võimupiiridesse jäävad sellised probleemid nagu lärm klassis, kord, ülesanded, tööjaotus, töövahenditega töötamine, nende hoidmine, istumiskohad, tunni planeerimine jne. Tegeleda nende probleemidega ja mitte nendega, mis ei kuulu õpetaja otsustamise alla.

Karistamine on paha. Karistamise reegleid ei tohi olla. Reeglid peavad olema kõigile aksepteeritavad, siis nad neid ka järgivad. Vastupidises olukorras tuleb reeglid üle vaadata.

NB! Kokkuvõttest ei ole kasu, kui ise pole raamatut lugenud ja enda jaoks nende punktide olulisuse sõnastanud. Igaüks peab ise endale märksõnad kirjutama, mis aitavad meelde tuletada, millest raamat rääkis.

Õppijalt õppijale oli õpetajatele suunatud konverents, kus põhirõhk oli IKT ehk info-kommunikatsiooni tehnoloogia. Seal sai näha ja kuulda tõepoolest tipptasemel õpetajaid. Kurvaks tegi asjaolu, et tõdeda võis eliitkoolide eliitsust, sest tõesti tasemel õpetajad, kes ettekandeid tegid olid nende koolide õpetajad. Mul tekkis isegi kurvastus, et ma ise kunagi eliitkooli sisse ei saanud, sest tunnen, et mu enda tase oleks olnud siis ikka tohutult parem. Eliitkoolides on koondunud nii head õpetajad kui ka motiveeritud õpilased, sest nad tõesti pingutavad sinna sisse saamisel. See loob õppimiseks hea pinnase.

Tavakoolidesse tulevad kõik ja tihti seda lihtsalt põhjusel, et gümnaasiumi haridus on kogu ühiskonna poolt tehtud rangelt soovituslikuks ja ka kõrgharidus on sinna poole suundumas. Tavagümnaasiumis ei ole õpilased tihtipeale motiveeritud ja käivad seal, sest vanemate ja ühikonna poolt on see ainuke peale surutud võimalus kunagi iseseisvalt hakkama saada. Üliõpilasteks lähevad kõik, kellel on selleks vähegi võimalust, sest see on n.ö.  kohustuslik. Kuskil põhikoolis on õpilastes tapetud soov õppida iseenda jaoks ja see on minu arust kõige suurem mööda laskmine. Õppida saab ainult siis, kui õpilane saab aru õpitava vajalikkusest ja on defineerinud selle kasulikkuse enda jaoks. Paljud õpilased õpivad ainult hinnete, õpetajate või vanemate pärast, aga see on tuim tuupimine, millest külge jääb väga vähe.

Arusaadavalt on vajalik, et inimesed oleks kõrgelt haritud, sest see vähendab riski jääda töötuks ja elada riigi kulul. Kõrgharidus annab panuse, et meil oleks täisväärtuslikud kodanikud. Põhikoolis ja gümnaasiumis jääb vajaka sellisest haridusest, mis aitaks iseseisvalt hakkama saada. Seal õpetatakse tihti ainult kindlaid reegleid järgima ja käsu peale tegutsema, aga mitte oma peaga mõtlema. Parim näide sellest, kuidas loomingulisus tapetakse on kunstis piltide hindamine. Pildi pealkiri “Oma maa” ja osad õpilased saavad kehvemad hinded kui teised. Neile ei põhjendata hinnet ja jääb arvamus, et minu maa on kehvem kui kellegi teise oma. Pean püüdma olla kellegi teise moodi, et olla teiste jaoks aksepteeritav.

Mul ei ole palju tuttavaid, kes on ainult põhikooli haridusega, aga need kes mul on, ei ole kuidagi kehvemad, kui teised. Nad ei tea mingeid valemeid ja õigekiri võib olla longab , aga see ei tee neist kuidagi vähem väärtuslikke inimesi. Haridus on tihtipeale peale surutud ainuke võimalus, aga see ei pruugi anda seda, mis inimesel elus hakkama saamiseks vaja. Õpetajatelt peaks küsima, kas nad õpetavad õpilastele vastutustunnet, loomingulist lähemist, oma peaga mõtlemist või kepi järgi käimist.  Kui me õpetame ainult kepi järgi käimist, siis on kõik hukas kohe kui kepp kaob. Seadused on tehtud järgmiseks ja füüsikaseadusi ei ole võimalik rikkuda, aga seaduste ettepanekuid teevad ideaalis just needsamad kodanikud, kes neid järgima peaks. Näitena ei toiminud mul klassis need reeglid, mis olin kehtestanud oma õpetajate järgi. Koostöö õpilastega tekkis siis, kui andsin neile võimaluse kehtestada oma reeglid nii, et need neile ja ka mulle sobivad. Kõik peavad aru saama mingi reegli seaduse vajalikkusest. Igasugune arusaamatus tekitab vastuolu ja konflikte.

Pikk jutt, sitt jutt. Mind ei häiri ropendamine, vahest juhtub kõigil. Algselt teiste õpetajate eeskujul keelasin selle ära, aga see tõi rohkem pahandust kui koostööd. Esimesel tunnil kui ütlesin, et mul tegelikult ükskõik, mis sõnavara õpilased kasutavad, pandi mind kohe proovile ja kasutati kõik neile teadaolevad sõnad ära, aga mis põhiline peale seda tehti tööd rohkem usinalt kui kunagi varem. Samas peaks iga õpetaja eelnevalt mõtlema, mis teda häirib ja mis mitte. Reeglid tuleb kehtestada sellised, et need on kõigile vastuvõetavad. Muideks arvan, et kasutan ise tihti roppsõnu, sest inimesed reageerisid nendele ja mõju oli rohkem silmnähtav kui teistel sõnadel. Näiteks on mul juurdunud väljend sitaks, sest see mõjus sitaks rohkem kui miski muu. Piits toimib ainult nii kaua kui piits eksisteerib, aga kui õpilased sisenevad iseseisvasse ellu, siis pole enam piitsa ja nad õpivad seda kõige valusamal moel nii neile kui riigile.

PS! Kunagi teen siia ka postituse, kus olen enda jaoks teinud kokkuvõtte raamatust “Õpetajate kool”. Postituse mõte oli aga kokkuvõte konverentsist ning nüüd siis ka see. Järgneb linkide kogu, mida soovitati konverentsil koos mõnede omapoolsete täiendustega:

http://phet.colorado.edu/index.php – väga head simulatsioonid füüsika jaoks

http://www.fyysika.ee – Eesti füüsika seltsi koduleht, sisaldab ka õppematerjale.

http://www.howstuffworks.com/ – how stuff works

http://sprott.physics.wisc.edu/wop.htm – ühe inglisekeelse füüsika õpetaja loengud

http://www.teaduskool.ut.ee/ – teaduskool

http://www.tiigrihype.ee – Tiigriihüppe programm on Eesti Vabariigi Valitsuse poolt algatatud rahvuslik sihtprogramm, mille peaeesmärgiks on Eesti koolihariduse kvaliteedi tõstmine kaasaegse info- ja kommunikatsioonitehnoloogia rakendamise teel.

http://highered.mcgraw-hill.com/sites/0078458137/ – inglise keelne tipptasemel füüsika õpik, kust leiab ka näitlikustamisvahendeid

http://www.motionmountain.net/ – the free physics texbook

http://www.lightandmatter.com/html_books/0sn/ – ka üks e-raamat füüsikast inlisekeelne

http://www.ut.ee/ial5/keytonature/est/index.html – KeyToNature on kolme-aastane projekt, mis arendab elurikkuse õppimiseks ja õpetamiseks tarvilikke interaktiivseid elektroonilisi töövahendeid.

www.slideshare.net – leiab erinevaid valmis powerpointi esitlusi

http://koolitaja.eenet.ee/ – uus koolielu leht, pidi saama õpetajate orkutiks

www.teachertube.com -videote otsimine õppetöö jaoks

www.classroomclipart.com – saab õppetöö jaoks kasulikke pilte otsida

http://commons.wikimedia.org/wiki/Main_Page – samuti piltide otsimiseks

http://www.flickr.com – ka piltide jaoks

www.mystudiyo.com – küsimustike,testide koostamiseks

http://hotpot.uvic.ca/ – testide tegemiseks

http://mudelid.5dvision.ee/ – loodusainete mudelid

www.taaratark.ee – õpetage lastele keskkonna säästmist

www.okokratt.ee – keskkonna sääst

http://www.ut.ee/mobility/jalajalg/ – ökoloogilise jalajälje arvutamine

www.loodusheli.ee – erinevad loodushelid

http://timerime.com/ – ajatelje koostamine ükskõik mille jaoks

http://www.eclipsecrossword.com/ – ristsõnade koostamine

http://puzzlemaker.discoveryeducation.com – töölehtede koostamiseks

http://www.seamonkey-project.org/ – testide koostamine

http://www.zoho.com – testide koostamine

http://voicethread.com/#home – A VoiceThread is a collaborative, multimedia slide show that holds images, documents, and videos and allows people to navigate pages and leave comments in 5 ways – using voice (with a mic or telephone), text, audio file, or video (via a webcam).

http://www.mindmeister.com/ – mõistekaartide tegemine ja ajurünnak online

http://www.mindomo.com/ – mindmapping

http://www.etwinning.net/et/pub/index.htm – Euroopa koolide koostöö

http://koolielu.edu.ee/hindamismudelid/ – hindamismudelid

Koolitused:

http://3fahug.havike.eenet.ee/ekursus/

http://3fahug.havike.eenet.ee/yhiskirjutamine/

http://3fahug.havike.eenet.ee/puutetahvel/

http://3fahug.havike.eenet.ee/lemill/

http://3fahug.havike.eenet.ee/hotpot/

http://erut3m.havike.eenet.ee/esitlused/

http://yuuluw.havike.eenet.ee/opiprojektid/

http://zope.eenet.ee/digitiiger/start_page

Õpikeskkonnad:

http://moodle.org/

www.lemill.net

http://viko.edu.ee/

http://www.blackboard.com/

Lisaks:

http://www.neti.ee/cgi-bin/teema/ARI/Arvutifirmad/Tarkvara/Tarkvara/

http://www.neti.ee/cgi-bin/teema/HARIDUS_JA_KULTUUR/Haridus/Oppematerjalid/

http://www.abiks.pri.ee/www/?id=1

http://www.kool.ee/

http://www.annaabi.com/ – enamasti tasulised õppematerjalid

http://www.koolitark.ee/ – õpetajate lehe kohaselt pidid kunagi kasulikuks osutuma, aga praegu alles testimisjärgus

http://www.kooli.ee/

http://www.koolielu.ee/pages.php/01

http://www.real.edu.ee/index.php/oppetoeoe/oppematerjalid Tallinna Reaalkooli õpetaja Mart Kuurme materjalid

http://www.phunland.com/wiki/Download – 2D physics sandbox

http://tahvel.ee/Esileht – seda peaks õpetajad ise täiustama, aga tundub seisma jäänud olevat. 8. ja 9 . klassi töökavasid leiab siit.

http://www.walter-fendt.de/ph11e/index.html – java programmid füüsika jaoks

http://mashable.com/2009/09/07/web-apps-teachers/ -  10 web appsi õpetajatele

http://www.hm.ee/kogumik2009/avaleht.html – haridus ja teadus Eestis

http://www.doodle.com/ – ühise aja leidmine, kohtumiste kokku leppimine, registreerumine

http://www.physic.ut.ee/kfk/index.php?page=huvitavat – TÜ koolifüüsika keskus

http://www.ted.com/ – inspireerivad kõned ja videod

http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht – eestikeelse vikipeedia esileht, seal leidub ka koduleht füüsika materjalide jaoks.

http://www.keeleveeb.ee/ – keeleabi kõige jaoks, samuti soovitan google translatorit, mis vahel tõlgib suht kummaliselt ja jutust saab vähemalt aru.

http://www.youtube.com/ – võib leida ka huvitavaid videosid õppetöö jaoks.

Raamatud

McGraw Hilli ingliskeelsed õpikud McGraw-Hill dictionary of chemistry

McGraw-Hill encyclopedia of science & technology

Dail Carnegie Kuidas võita sõpru ja mõjutada inimesi

Richard Templar Töö mängureeglid

Michael Gelb Kehaõpe – Sissejuhatus Alexanderi tehnikasse

Suurepärane näide noorest ja edukast õpetajast Martin Saar.

Artikkel temalt http://www.opleht.ee/?archive_mode=article&articleid=2271

Ja tema koduleht http://web.zone.ee/gagkeemia/

Optimist näeb igas raskuses väljakutset, pessimist igas väljakutses raskust.

Kumb olen mina, kui tunnen, et end on täiesti võimatu muuta ja teen iseenda elu raskeks, kuid lõpuks läheb kõik ikka hästi minust sõltumata.  Räägin kogu aeg ja millegi pärast kõigile kui vähe ma magan ja, et aega ei ole, aga tean, et aega ei teki kui seda ise ei võta/tekita.  Minu puhul tekitamisest pole aga juttugi. Alati on vaja kõike muud enne teha, kui seda, mis tegelikult vaja teha on. Mul oli kolm päeva aega valmistada ette selle nädala tunde, panin isegi igal puhkepäeval äratuse kella 9:00-ks, aga selle asemel lugesin raamatut “Õpetajate kool”, vaatasin hariduseteemalist filmi, tegin muid asjalikke asju ja tulemus 2 tundi und täna öösel. Millegi pärast on ka tunne, et mitte ühtegi head mõtet ei tule ka, kui just pole viimane minut.  Elu on raske, aga me ise mõtleme selle endale raskeks? Elu on lill? Mida kuradit see veel tähendab?

Rabeledes end lolliks, et mitte jääda klassis ees lolliks, jääd ikkagi lolliks. Naljakas sõna see loll.

Tere, tali! Tore, et tulid! Nüüd peaks küll piisavalt kaua möödas olema viimasest postitusest, et keegi enam siia ei vaata. Olen plaaninud pidevalt kirjutada kõigist oma seitsme penikoorma saabastega tehtud hüpetest, aga see on alati edasi lükkunud. Olen isegi alustanud paari, mille mustandid peaks siin vedelema. Tihtipeale on loomevaim tulnud peale rohkem mustas meeleolus, siis kui väsimus võtab maad, aga ei tahaks siia nii negatiivset tooni jätta. Noored kooli koolitusel sain juhuslikult tõmmatud neljast omadussõnast enda arust isegi päris täppi minevad omadused kokku panna. Nendeks olid siis vastikult salapärane ja vastumeelselt melanhoolne. Ma ei tahaks olla melanhoolne, aga pidevalt on selline väsimus, et lihtsalt ei jaksa naeratada ja suunurgadki venivad gravitatsioonijõul natuke alla poole. Vastikult salapärase kohta oli ka grupikaaslastel üks suht vastik näide: see pidi tähendab seda, et kui basseinis keegi ujub mööda ja imestab miks vesi korraks soojem tundus, siis võib salakavalalt naeratada ja öelda, et ei tea. Salapära õhkub ehk ka sellest, et siia kuidagi postitusi ei taha tulla nagu ei tahaks kõiki oma mõtteid maailmale avaldada. Tegelikult on asi väga lihtne, ma olen lihtsalt maailma kõige kehvem ajaplaneerija. Alati teen ma asju viimasel minutil ja kui keegi mult seda just ei oota, siis minu poolest võibki tegemata jääda. See väljendab seda, et ma üritan alati täita teiste lootusi, aga kui ma sean endale ise eesmärke, siis ma ei viitsi neid täita, eriti kuna olen liialt ametis teiste lootuste/ootuste täitmisega. Praegusel postitusel on ka eesmärk näidata kui hea ajaplaneerija ma olen. Ülehomseks peaksin esitama kolm (5 kui arvestada tavaklasside erinevusi reaalklasside omast, aga see oleks veel utoopilisem) töökava, 9 tunnikonspektid (11 kui arvestada eelmiste sulgude märkust), hindamise kohta essee. Mul on neist heal juhul veerand tehtud ja ma tegelen kogu aeg muude asjadega. Homne päev läheb koolituse nahka 8:15-20:00 ja öösel ma ei maga nagu praegugi. Mul on alati vaja enne saja muu asjaga tegeleda, kui konkreetsete ülesannetega.

Reeglid tulevaseks kooliaastaks iseendale:

Ole tegija (humoorikas, enesekindel, täpne, hästi argumenteeritud)

Positiivsus pärast kõike (Lõpuks läheb kõik ikkagi hästi ja vahepeal võib ju pilves ka olla)

Ole huvitav (Laialdased teadmised ja aktuaalsed märkused)

Ole range, aga õiglane (Range kord, kuid kõigile ühe puuga. Distsipliin, distsipliin, distsipliin ja ei mingit familiaarsust, ka venna puhul)

Õpi aega planeerima (Õpi, õpi, õpi, aga kuidas?)

Hoia tervist (Tee sporti ja toitu normaalselt, huvitav kas selle täitmiseks üldse lootust on)

Ilusaid unenägusid mulle