Fuusiku Maailm

Kogu aeg pausitan postitamisega. Pidevalt on väikseid mõtteid, sündmusi ja asju, mida võiks kirja panna, aga tavaliselt mõtlen, et see mõte on liiga lühike kirja panemiseks ja pole mõtet vaeva näha. Ja siis kui tulevad suured sündmused ja ideed siis jälle pole aega. Niimoodi see lükkub, lükkub, lükkub edasi. Eks ma katsun edaspidi oma standarditele alla vanduda ja ka väheke lühemaid ja sisutumaid postitusi tegema hakata.

Blondiin viskab kella aknast välja, et näha kuidas aeg lendab, aga mul ei ole seda vaja teha. Kogu aeg on ajast puudu. Kas on võimalik sündida puuduliku ajaga? Tegelikult ma kahtlustan, et see on mõtlemise viga ja paljuski ka planeerimise taga. Ma olen viimasel ajal palju rohkem hakanud aega organiseeritult ära kasutama. Trolli sõitudel on õpik kaasas ja kasutan võimalust natuke õppida, sest muul ajal ei tundu selleks aega olevat. Hea kui ma loengutessegi jõuan.

Möödus märkamatult kiida teenindajat kuu ja ma ei kiitnudki kedagi eriti, kuigi nad paljud on seda väärt. Ükskord tänasin trollijuhti, sest ta avas ukse ainult minu jaoks kui ma joostes tulin. Ma ainult joostes enam vähem liigungi. Mõnikord jõuan viimasel minutil mõnikord mitte, aga huvitav on see, et inimese mälu on selekteeriv ja see jätab meelde ainult negatiivsed asjad. Positiivseid asju on palju raskem meenutada. Kui midagi on halvasti, siis vähemalt mina kipun küll lahkama igast küljest ja nurgast, et mis kõik valesti on. Negatiivsetele mõtetele kulub rohkem energiat.

Aeg lendas ja mina kandideerisin. Nüüd on kandideeritud ja positiivne tagasiside saadud. Nimelt plaanis minna kaheks aastaks väheke reaalaineid populariseerima ja noori motiveerima. Tahan neid harida, tahan olla positiivseks eeskujuks. Jutt siis noored kooli programmist. Lepingut veel pole ja kahjuks ei ole mul ka veel baka diplomit, aga lootust on, et mõlemad tulevad.  Tahan näidata, et füüsikaga ei tegele ainult neljasilmsed alkoholilembesed vanad ja karvased või noored ja kurjad, vaid sellega tegelevad ka normaalsed inimesed. Füüsika on oluline ja füüsika võib olla lahe.

Võib olla panen oma motivatsiooni kirja või essee ka kunagi siia.

Aga nüüd teema juurde tagasi, et aeg lendab ikkagi ja ma ei saa sinna midagi parata. Mõnele võib selline elu naljakas tunduda. Viis koosolekut päevas ja loendamatu arv e-maile. Kuidas kõlab päevakava:

09:30 personali infokoosolek

10:30 juhatuse koosolek

11:30 rektoraadi koosolek

13:30 inseneride koosolek

16:00 Matemaatika paketid

18:00 tudengiteaduse koosolek

Igapäev ei ole päris selline aga suht tihti on ikka kui päevas vähemalt kolm koosolekut. Elu ongi üks suur koosolek. Kooseksisteerimine, tsiviliseerumine, kollektiviseerumine.