Neurolingvistiline programmeerimine aprill 27, 2011
Posted by Fuusik in Pähklipurejad.add a comment
Allolev tekst muudab sinu mõttemaailma. See paneb sind mõtlema nii nagu Pähklipurejad mõtlevad. Loe edasi, kui sa nõustud selle faktiga või isegi kui ei nõustu.
Inimesi võib jagada hüpnotiseeritavateks ja mittehüpnotiseeritavateks, aga mõjutada saab meid kõiki. Ütle inimesele, et ta ei tohi mõelda toidule ja sinna tema mõte ka kohe läheb. Kui sa kahtled viimases väites, siis vist oled mittehüpnotiseeritav, sest kahtlemine teeb hüpnotiseerimise raskeks. Kui aga nõustusid, siis nüüd keskendu eriti hoolsalt, sest sinu mõttemaailm saab mõjutatud. Keskendudes on kõik võimalik. Kõik algab tahtmisest ehk tahtejõust. Kui inimesel on piisavalt motivatsiooni lasta end mõjutada või ise end mõjutada, siis on see võimalik. Tahtmist ei pruugi muidugi inimene endale otseselt teadvustada.
Inimesed satuvad sõltuvuste meelevalda kuna nad ise tahavad seda. Mängud tekitavad sõltuvust kuna inimesed vajavad eduelamust, nad otsivad seda. Hüpnoosiga on ka midagi sarnast, inimene ootab midagi müstilist, et ellu põnevust saada. Eneseprogrammeerimine on keeruline, sest tavaliselt töötatakse ise oma alateadvusele vastu. Sa ütled endale, et tahad vara ärgata, aga endal tiksub kuklas, et ei taha. Puudub reaalselt motivatsioon ja seda on juba keeruline mõjutada, sest see on kinni meie kasvatuses ja kasvamises. Käitumismudelis, mille oleme alateadlikult üle võtnud tont teab kust, aga enamasti vanematelt. Kõik on omavahel seotud ja kui tahad edukas olla pead seoseid otsida. Et meelde jätta tuleb seoseid ja teadmisi struktureerida. Läbi tugevate seoste on võimalik inimest mõjutada.
Tere tulemast meie sekka ; )
Hing ja vaim aprill 23, 2011
Posted by Fuusik in Pähklipurejad.add a comment
Isa, poja ja pühavaimu nimel tahtsime seda asja selgemaks saada. Tuli välja, et hing ja vaim on ainult religioosse propaganda tulemus. Inimene on lihtne kalkulaator, mis reageerib sisestatavale infole. Meie emaplaat ja kõvaketas on ajus ja klaviatuur ning hiir on meeleelundid. Kuvarit asendab kogu keha, mis väljastab infot. Ilma emaplaadita ei saa elu olla. Hingede rändamise, ümbersünni kogemuse, kui ka kõik muu ebatavalise võib kirjutada emaplaadi rikete alla, mida reaalselt ei eksisteeri. Ka arvuti käitumine võib olla müstiline ja tehnikutele arusaamatu, miks muidu ei panda kokku vigadeta arvutit. Vaimsed defektid on kõik ajuehituse probleemid.
Meil on mingil määral dubleeritud süsteem peaaju ja seljaajuga. Inimestel mitte eriti, aga mitmed loomad saavad lühiajaliselt elus olla ka ainult seljaajuga. Peata kana jookseb ringi, peata kala võib vabalt tõmmelda jne
Hinge puudumine muudab ka sõna hingesugulane tähendust. N.ö. hingesugulus tekib arvutuste tasandil. Me ei taju mitmeid ajuprotsesse, mis on seotud elus püsimisega k. a. armastus. Tahate või ei taha, aga tunded on aju sügava analüüsi tulemus. Me ei suuda ettegi kujutada kõiki tegureid, mida selle tehte juures arvesse võetakse, aga võime spekuleerida osadega. Kindlasti mängivad rolli vanemad (sümpaatia või antisümpaatia nende suhtes), teise inimese välimus (kehaehitus, riietumine), keskkonna tegurid (näiteks lõhn, helid), tema käitumine. Inimesed võivad alateadlikult tegeleda ekstreemspordiga, sest see näitab, et nad on julgemad. Nad torkavad rohkem silma ning on seeläbi rohkem soositud vastassoo poolt. Eneseteostusvajadust võib vabalt vaadelda ürginstikti (soojätkamine) väljundina, et ennast rohkem esile tuua ja sellega oma võimalusi suurendada. Miks peaks viie lapse abielus olev vanem mõtlema veel soojätkamisvõimaluse suurendamisele läbi eneseteostuse? Sest see on lihtsalt meile sisse programmeeritud. Kes programmeeris? Igale inimesele jääb alati oma tõlgendamise õigus, aga eks see ühiskond meid ikka mõjutab. Programmeerimine käib pidevalt ja sellest juba järgmine kord.
Tuumajaam aprill 12, 2011
Posted by Fuusik in Pähklipurejad.1 comment so far
Tuumajaamad meid (Eestit) ümbritsevad ja miks mitte üks siis siia ka rajada, kui me just ei taha elektrienergiat sisse osta. Töökohti loodaks sellega mitte ainult tuumajaama siseselt, vaid lootus on suure energiavaruga siia meelitada ka muud tööstust. Ohtlikkuse poolest puuduvad meid looduslikud katastroofid ja terrorismi oht on suhteliselt väike. Terrorism ähvardab ka kõrgeid maju ja muid objekte, nii et kui terroristid sihtmärki otsivad, siis neid leidub alati. Inimtegurit ei saa kahjuks kunagi välistada, kuid see on viidud automaatsüsteemidega miinimumini. Jäätmete osas püsib lootus, et ka neid õpitakse kunagi kasutama.
Põlevkivi ei jätku meil enam kauaks ja võimaluste peale peab hakkama tõsiselt mõtlema. Tuul, päike, biomass mis veel? Kas nendega on võimalik katta kõik vajadused? Pisut kahtlane. Termotuumaenergia tehnoloogia on alles arenemisjärgus. Samas elektriautod on meil juba praegu. Elektriautod, aga vajavad ka elektrienergiat. Nii need vajadused kasvavad. Koalitsioonileppes on küll tuumajaam sees, aga kindel see kindlasti veel pole. Mida rahvas arvab?
Kvantfüüsik aprill 5, 2011
Posted by Fuusik in Õpetamine, Füüsika, Mina ja Maailm.add a comment
Ilmselgelt ei ole ma kvantfüüsik loe “people`s person”. Füüsikaline maailma muutub kummaliseks sel tasandil. Mateeria seletamatud omadused tulevad seal esile. Ei saa otsustada on tegemist osakesega või lainega nagu inimese korral ei tea on ta õnnelik või õnnetu. Ühes katses avalduvad ühed parameetrid, teises teised. Osakese käitumine on etteennustamatu, nii nagu inimese omagi üksikisiku tasandil. Aga nii pea kui meil on rohkem osakesi või inimesi on nende käitumine grupina juba prognoositav. Tehakse ju kõiksugu kavu, plaane ja ennustusi täpselt nagu füüsikas planeeritakse katset. Inimeste juures on aga tulemused enamasti üllatavad. Edu meile, kes me peame tuleviku planeerima ja ellu viima seoses tuleviku inimestega.
Loomade õigused aprill 5, 2011
Posted by Fuusik in Pähklipurejad.4 comments
Jaapanis rakendati terve „armee“ koera päästmiseks: helikopter, laev ja inimesed. Esimene küsimus, kes kulud katab? Teine, mis see meie ühiskonna kohta ütleb? Me väärtustame elu, isegi kui see on koera oma. Samas toimub pidevalt loomade julm ekspluateerimine. Kasutame loomi lemmikuteks, söögiks, karusnahaks, töö tegemiseks, loomaias vaatamiseks ja metsas nautimiseks. Indias lisaks veel jumaldamiseks, aga võib olla seal sellepärast näljahäda ongi. Lehm on aga igal juhul ökonoomsem kui koer. Koer vajab ellu jäämiseks ka liha, aga lehma toit koosneb ainult taimedest. Ühe kilo liha tootmiseks läheb 10 kg taimi. Geenide manipulatsiooniga võiks aretada koera suuruse lehma, keda kodus lemmikloomaks pidada. Chihuahua lehm, kes toodaks kohvikoort.
Igal juhul vastutame oma lemmiklooma eest. Praeguses õigussüsteemis võib süüdi jääda inimene, kes enesekaitseks tapab ründava looma. Loomad aga üldjuhul ei ründa niisama. Loomad mõtlevad või ei mõtle? Koer jookseb auto ette ja autojuht süüdistab rumalat looma. Parem ongi, et surma sai, nii lollil pole õigust elada. Kui loom mõtleks, siis hoiaks ta suure kaarega inimestest eemale. Loomad ei mõtle ette, näiteks kui läheb puuri toidu järele. Samas paljud inimesed ei mõtle ka ette, hävitades end ümbritsevat. Oleme julmad nii loomade, üksteise, kui ka looduse vastu.
Võib olla eristab meid loomadest ainult väga tugev kohanemisvõime. Kui anda delfiinidele aega, võib olla kohaneks ka nemad kuiva maaga ja õpiks tuld kasutama. Kas nad õpiks siis ka liha sööma? Liha söömine paneb meid loomi halvasti kohtlema. Liha järele on suur nõudlus ja tootmine muutub ebainimlikuks. Kui leiutataks lihasarnane tehislik või taimne toiduaine, lahendaks see ehk probleemid. Teine võimalus piirata liha söömist. Liha tootmiseks kuluvat vilja saaks kasutada näljahäda leevendamiseks. Ja vajaliku koguse loomi saaks kasvatada juba inimlikes tingimustes. Mahe kaubandus ja loodusega harmoonias elamine on loodetavasti kõigi kunagine eesmärk.
Antud ajahetkel, aga vastutab igaüks omale võetud loomade eest. Kahjuks ei aita siin ükski seadus, sest inimene on nii kohanemisvõimeline, et õpib alati neid vältima. Seadus ei taga järgimist. Inimesi on hoopis vaja kasvatada. Nende väärtushinnanguid muuta, et väärtustataks raha asemel elu ja selle mitmekesisust. Mitmekesisust ka inimeste hulgas, vaid nii jääb inimkond püsima.
Motivatsioon aprill 5, 2011
Posted by Fuusik in Arutlused.5 comments
Kust tuleb ja kuhu läheb motivatsioon? Mitte, et mulle ei meeldi vahelduseks olla motiveeritud, aga kust tulevad need energia puhangud.Need päevad on kummalised, kui leian, et pole õiglane, kui mul ei lubata pärast kaheksat ja 12-tunnist tööpäeva enam koolimajas olla.
Pole kahjuks leidnud allikaid sel kummalisel tundel. See lihtsalt kord on ja kord ei ole, nagu armastus. Mõnel on see kogu aeg, teisel tuleb ja läheb. Inimene on üks kummaline asi siin füüsikalises maailmas. Eluta looduse sündmustel on alati loogiline põhjus ja need on etteennustatavad. Inimese käitumine tundub tihti aga üpris ebaratsionaalne. Pole leitud veel valemeid, mis kehtiksid kõigi inimeste käitumisele ühtemoodi. Nii palju kui on inimesi, on ka erinevaid teooriaid nende käitumisest ja seepärast mulle sotsioloogia ei meeldigi. Füüsikuna otsin üheseid vastuseid.
Kui olen motiveeritud, siis motiveerib mind kõik. Hea muusika, ilus ilm, huvitavad inimesed, väljakutsed jne. Kui motivatsioon puudub, siis ei leia seda ka kuskilt: võin kuulata muusikat – rõõmsameelne hakkab vastu, kurb teeb veel kurvemaks; vaadata päikest ja tunda pimestatust või tegeleda meeldivate tegevustega ja tunda ikka jälestust. Raske on säilitada motiveeritust. It’s all about the state of mind but how can you control your mind when mind is you?
Mis motiveerib sind? Tahan kuulda ka teiste arvamust. Nimelt teen sel teemal väikest uurimust. Kui tahad aidata, siis palun kirjuta.
