Hedonistid nagu me oleme

Postitan üle pika aja isekeskis arutatud mõtteid.
Tänapäeval hedonismi pooldavates filosoofidest leidsime Micheal Onfray.. Tema mõtetest saime teada, et hedonistid ei pruugi nautida elu, sest nad õpivad terve elu, kuidas õnnelikuna surra. Meie kogemus, aga näitab, et õppimine on vaevaline tegevus. Võib olla küll mitte andekatele, kes oskavad olla süüdimatud, aga andetud näevad kurja vaeva. Kuna enamus on andetud, siis need üksikud hedonistid on tihti peale ühiskonna heidikud ja nii parem ongi, sest üks korralik hedonist ei ole karjaloom, vaid individualist. Hedonistid on kõige suuremad egoistid üldse. Nad teevad kõike ainult oma naudingu nimel. Söömine on nauding, mitte eluline tegevus. Näiteks Kant olevat söönud nautlevalt, Nietzsche, aga oli tigetseja, kes oksendas tihti välja, selle, mis oli söönud. See muidugi ei vähendanud tema väärtust filosoofina, aga segas teda elu nautimast ja gruppi kuulumast.
Meie jaoks seostusid hedonistid ka narkaritega, sest mida narkarid muud teevad, kui naudivad igat laksu ja otsivad järgmist. Meil olevat ka koolis „hedoniste“. Nii, et hoidke silmad lahti nautlejate suhtes. Hedonism seostub ka anarhiaga. Kui kõik ainult nautleksid, mis saaks siis ühiskonnast. Ühiskonnal on vaja, et me ei istuks rõõmsalt ainult oksal. Teinekord tuleb saagida oksa, millel istud. Seda teevad ka vist politseinikud, kes peavad loengut, kuidas mitte üledoosi saada. Kõik, mis ei tapa, teeb tugevaks. Või hoopis vigaseks.
Hedonism kui surma põlgamise kunst sõnastab elujanu kui midagi traagilist ja ennast hävitavat. Surm tulgu või homme, mina olen valmis, sest olen nautinud iga hetke. Sellega seoses meenus „Fight club“, kus mehed ei kartnud midagi ja paistsid nautlevad iga oma tegevust, sest see oli mõtestatud ja eesmärgistatud. Igaühel on siit midagi õppida ja saab seda teha meeldivalt nagu ka kirjutamine „õige“ pastakaga võib olla meeldiv tegevus. Eks igaüks meist naudib midagi ja on ärritatud, kui seda segatakse. Naised kipuvad nautima lobisemist ja nii ei tule midagi välja töö tegemisest grupis. See võib ka meestele saatuslikuks saada naistega samas grupis olles. Mehed ju naudivad naiste seltskonda ja nii jääb kõik muu näiteks töö tahaplaanile.

Nautimine tähendab ka kvaliteedi tagaajamist. Kvaliteetne toit on see, mis võib naudingut pakkuda. Rämpsu suust sisse ajades jäämegi seda tegema, sest ei saa oma (naudingu) isu täis. Seepärast tasub elus rõhku panna kvaliteedile olgu selleks üks hea hetk või üks hea asi. See on ikkagi parem kui palju halbu hetki ja halbu asju. Samas halb annab meile võrdlusmomendi, ilma milleta me ei tunneks head ära. Igas halvas on ka midagi head. Näiteks Eesti riigi väiksed palgad ja töötutoetus hoiab siit eemal immigrantide massid. Kummaline oli ka tähelepanek, et headust ei peeta ühiskonnas normaalseks nähtuseks. Meil on vaja Jõuluvana, kes teeb kinke, vanemate asemel ja kui keegi teeb head, siis küsitakse, miks ta seda teeb, aga kui inimesed käituvad üksteisega halvasti, siis ei pane keegi seda tähele. Headust tuuakse vähe esile, aga see peaks olema ühiskonna üleloomulikult loomulik osa.

Häid ja kvaliteetseid mõtteid igasse päeva

.